Kobras ehk piiber (Castor) Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu. Paariliste anaalnäärmete nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Nende ees on paarilised muskusnäärmed, mille eritist nimetatakse kopranõreks. Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Neil pole harilikult juurt, ainult mõne vana isendi purihambail moodustub nõrk juur. Lõikehambad on suuõõnest eraldatud eriliste mokajätketega, mis võimaldab kopral närida ka vee all, ilma et vesi kurku satuks. Koprakunst: https://www.flickr.com/search/?user_id=149634230%40N02&sort=date-taken-desc&text=koprakunst&view_all=1 http://www.minest.ee/loodusblogi https://www.facebook.com/groups/loodusblogi https://www.flickr.com/groups/loodusblogi https://www.pinterest.com/veeseire/loodusblogi/ https://plus.google.com/collection/kBFXWE The beaver (genus Castor) is a large, primarily nocturnal, semiaquatic rodent.
Source http://handbookblogger.blogspot.com/2018/02/koprarajad-ja-kopratoo.html
Handbooking 